DIGIMINUTID

Tänasel digivahetunnil rääkisime õppepäeva muljetest ja olime nõus,et digivahetund on meil nüüd uue nimetusega DIGIMINUTID.

Digiminutid on igal esmaspäeval peale infominuteid. Kes soovib oma tegemistest meile kõigile märku anda ja digiminutites rääkida, siis kirjutage haridustehnoloogile. Tema paneb teie nime kalendrisse. Lisage ka keskkonna nimi, mida tutvustate.

Meie neljapäev vol 2

Mõtlesime ja rääkisime selliseid mõtteid:
* luua blogisse väike digimeeskonna soovituslik ja julgustav digiabi oma kolleegidele;
* on vaja kirjutada väike kokkuvõtte maakonnalehte;
* tagasiside õppepäevalt: mis hästi ja mis teisiti. Teeme esmaspäeval vestlusringi sellel teemal;
* loovuslaager tuleb juba sel nädalavahetusel. Meie haridustehnoloog läheb ka laagrit turvama;
* tööülesannete jagamine;
* vaheajal tuleb üks digipäev, kus töötubades saab harjutada, luua, proovida digivahetundides ja Pärnus õpetatud ning näidatud keskkondi.

PÜÜAME OLLA TARGALT TAGASIHOIDLIKUD, ET MITTE OMA KOLLEEGE JA ÕPILASI UUE INFOGA  KÜLLASTADA.

PABER JA PLIIATS ON KA IKKA ENDISELT KÄIBEL JA AU SEES!!!

Mis te seal eile õppisite?

Nii küsis üks 6. klassi poiss täna eesti keele õpetajalt.

Kui kõik ausalt rääkida, siis peab alustama sellest, et Pärnu koolis olid tunnid juba alanud. Esimene tutvus meie päeva organiseerijatega oli aulas, kus saime  terveks õppepäevaks kasutada nutivahendit, mis oli meile kallis ja vajalik kaaslane õppepäeva lõpuni.

Esimene ülesanne oli päevakava QR koodiga avada.
Siis sai iga Rapla digiõpilane endale tunniplaani ja tõttasime Pärnu " digimaailma" avastama. Meid ootasid ees erinevad töötoad ja avatud tunnid.
Kogemusi vahetame oma kolleegidega esmaspäevasel digivahetunnil. Esmamulje digimaailma vallutuskäigust on järgmine:

Mõtteviisi muutus võtab aega, aga see pole "tont" mida karta.

Täname Pärnu kooli inimesi!

Ja siit tuleb meie üks suurepärane loovuserakuke, mis sai idandama pandud just Pärnus Tellagami töötoas.

Edpuzzle

Vaatame jätkuvalt ringi, milline tarkvara meie projektiga kõige paremini sobiks.

Silma jäi Edpuzzle. Sai tehtud  kooli konto ning üllatuseks tuli  arendajalt kiri, et uue keskkonnana on nad  huvitatud koostööst ja tagasisidest. Võtsime ühendust ning nüüd oleme ametlikult Edpuzzle katsetajad.

Edpuzzle kasutamisõpetus siit

Juuru kool meil külas

18. septembril külastasid meie kooli ning tutvusid digipöörde hetkeseisuga Juuru kooli haridustehnoloog, IT spetsialist ja ProgeTiigri võrgustiku vedaja.

Vaatasime üle koolimaja, tutvuti meie digipöörde projektiga ning arutasime koostöö võimalusi. Panime paika ProgeTiigri Raplamaa töökava. Tore, et Juuru kool otsustas kevadvaheajal terve kollektiiviga külla tulla, et meie digipöörde kogemusest õppida!

Külaliste arvamus: „Aitäh, vastuvõtt oli kena. Vahva, et ideid tuleb nagu varrukast.“

ProgeTiigri ajakava

PROGETIIGER RAPLAMAAL 2015/2016

·  26. november - Lego WeDo robootikapäev algklassiõpetajatele (Juuru Eduard Vilde Kool, edaspidi JEVK)

·  2. detsember - maakondlik ProgeTiigri eelvoor (JEVK)

·  jaanuari I pool - FLL meeskondade kohtumine (JEVK)

·  29. jaanuar - Väiksematele robootika töötoad, suurematele mobiilirakenduse loomine (Rapla Ühisgümnaasium, edaspidi RÜG)

·  Kevadvaheajal õpetajatele töötubade päev (sh digipöördest RÜG kogemustel)

·  aprilli III nädalal - robootika rööprügamise päev (JEVK)

Meie neljapäev - vol 1

Meie tegusa meeskonna kohtumine oli lühike ja lööv.
* Külla tuleb Juuru kool, kes uudistab muuhulgas meie digimaailma.
* Õppepäeva elektrooniline registreerimine.
* Selle õppeaasta loovuslaager tuleb digimeelsem, kui ei iial varem.
* Lühikokkuvõte juhtkonnale.
* Blogi tuleb pidevalt uute emotsioonidega ja infoga täiendada.
* Projektilogod igasse klassi.
* Milliseid nutilahendusi ja millal kasutame? Lühikokkuvõte kooli serverisse.
* Tagasiside  digivahetunnile.

Ja seda kõike rääkisime 15 minutiga !

Tagasiside esimeselt digivahetunnilt

Esimene digivahetund on meie koolis tänaseks ajalugu. Intervjueerisin meie uusikut, et kuidas siis läks. Allar-Raul selgitas rahumeelselt, et VIST HÄSTI. Oleks võinud veel seda rääkida, siis seda veel näidata, jne.

Nii minagi. Oleks võinud ju interjuud filmida!

Järgmine kord on uus inimene ja uus digilahendus meie ees.

Digimeelne õppepäev

Sõidame kogu kollektiiviga 23. septembril Pärnu Vanalinna kooli õppereisile. Skype vahendusel sai 7. septembril peetud vestlus ja lepitud kokku õppepäeva sisuline pool. Meid ootavad ees tundide külastused, õpitoad ja väike ülevaade Pärnu kooli digiprojektist.

Ootame juba!

Alustame digivahetundidega

Esmaspäeval alustame me digivahetundidega. Selle mõtte saime Pärnu Vanalinnakoolilt. Digivahetundi alustab meie uus kehalise kasvatuse õpetaja Allar- Raul Antson.

Koolituspäeva kokkuvõte

Olime täna kõik tööl ehk koolituspäev sai läbi. Mida uut saime teada?
* Meile tundus,et kõik on veidi segaduses, sest aega on vähe ja projekt ei lähe ega lähe.
* Pelgulinna koolis pole me enne käinud ja nüüd oli hea võimalus külastada kooli, kus digivahendid koolis ei ole võõrad ja kunstiõpetuse suurepärane tase nähtaval.
* Erinevad internetiohutuse juhtumid võivad olla üsna keerulised ja ennetustöö õpilaste, lastevanemate hulgas hädavajalik.
* Peame õppima ennast pidavalt analüüsima.

Ees ootavad töised päevad, sest peale projektitöö on meil ka igapäevatöö vaja teha.

Kunstiõpetus - 3. a klass

Täna värvisime kunstiõpetuses pilti ja tegime põnevaks QuiverVision.com abil. Elevust oli palju. Nii tore tunne on olla võlur!

Artikkel Rapla Teatajas

Artikkel Rapla Teatajas

RÜGi digimaailm

IT, mis aina jõulisemalt keerleb ja pöörleb ümber meie, on väga tugevalt enda haardesse võtnud Rapla Ühisgümnaasiumi.  Selle õppeaasta märksõnadeks on „digipööre“ ja „kolmemõõtmelisus“. 

Juba teist aastat järjest toimub koolidele Digipöörde  konkurss, mille eesmärgiks on laiendada digivahendite kasutamise oskust õppetöös, muutes tunde huvitavamaks, kaasaegsemaks, põnevamaks, kujundades õpilast aktiivseks õppijaks. Meie kooli IT-tehnoloog Kadri Laup ja õppealajuhataja Aime Klandorf oskasid kirjutada projekti, mis komisjonile silma jäi, ning nii saimegi paljude kandideerijate seast 12 väljavalitu hulka.

Meie projekt hõlmab tervet kooli. Eelkõige on see suunatud õpilastele, aga ka õpetajatele ning lastevanematele. Loome ühtse terviku „RÜGi digimaailm“, kus on tunni elavdamiseks mõeldud videod ja mängud, mida saavad õpilased edasi arendada ja täiendada. Projekt annab võimaluse õppida tundma kohalikku kunsti-ja kultuurielu,  kasutades nutiseadmeid.

 

Mida oleme teinud?

Kaardistasime küsimustike abil tänaseni tehtu, õpilaste ja vanemate valmisoleku. Oleme käinud Mectory keskuses, kohtunud seal teiste pilootkoolidega, harjutanud erinevates rollides olemist ja uute tehnoloogiate kasutamist. 2.juunil lendas meie esimene pääsuke tänu 10. ja 2.klassi õpilastele, kes pidid loovalt ühendama kõnekäänu ja filmi. Kõikide meie tegevustega saab jooksvalt tutvuda blogis http://rygdigimaailm.blogspot.com.ee/ .

Lisaks võitis meie kool konkursil „3D printerid Eesti koolidele“ 3D printeri, mis praegu on ööpäev läbi  töös, printides õpilaste modelleeritud kolmemõõtmelisi kavandeid. Uus tehnoloogiline vahend annab võimaluse käega katsuda arvutiekraanil loodut. Seda projekti veavad kunsti- ja tööõpetuse õpetajad. 

Tulge ja vaadake meie digimaailma! Kaasa võivad lüüa kõik maakonna koolid ja miks mitte ka ettevõtted. 

RÜGi digipöörde meeskond

Läbirääkimised

Käivad läbirääkimised Pärnu Vanalinna Põhikooli minekuks. Homme saame Skype teel koolituskava paika.

Digivahendite kaardistamise tulemused

Õpilaste arvamused:

Õpilaste küsimustikule oli vastajaid 44.

Õppimiseks on erinevaid digivahendeid kasutanud 40 õpilast, kuid mitte eriti sageli. Peamine vahend, mida kasutatakse, on nutitelefon. Ka süle- ja tahvelarvuti abi on õppimises kasutatud, e-lugerit aga mitte. Paraku ei ilmne vastustest, milliseid nutivahendeid veel kasutatakse, kuigi 7 vastajat on märkinud ka variandi „muu vahend“ lisaks eelnevalt nimetatutele.

Koolitöös kasutavad õpilased peamiselt isiklikke vahendeid, kuigi on ka koolile kuuluvaid digivahendeid kasutatud.

26 õpilast leiab, et digivahendeid tulek kindlasti õppetöös kasutada, et seda mitmekesistada. 2 õpilast aga nii ei arva.

Õpilased on pea kõikides ainetundides või koduse töö tegemiseks kasutanud digivahendeid. Enim eraldi on nimetatud eesti keelt (18 korda), inglise keelt (17), ajalugu (13); teisi õppeaineid on nimetatud vähem kui kümnel korral. Enim on õpilased kasutanud digiseadmeid info otsimiseks, keele tundides sõnade tõlkimiseks ning esitluste koostamisel.

Õpilastel on mitemid ideid, mil moel digivahendeid õppetöös rakendada. Kõige rohkem märgitakse info otsimist, ülesannete tegemist, videote vaatamist ja mängude mängimist. Lisaks on õpilastel soov õppida digigraafika tegemist, fotode töötlust ning reklaamiklippide tegemist. Huvitav on idee kaasata koolist puuduv õpilane tundi digivahendi abil. Õpilased on mitmel korral märkinud digivahendite abil õppimise eeliseks väiksemat paberikulu, soovides teha nutiseadmetes ka kontrolltöid, grupitöid, kirjutada kirjandeid.

Õpetajate arvamused:

Vaid kolm õpetajat on oma tundides sageli digivahendeid kasutanud, kaks õpetajat ei ole seda üldse teinud ning 25 õpetajat on seda teinud mõnikord.

Kõige enam, kahekümne seitsmel korral, on õpetajad lasknud kasutada nutitelefoni, ka tahvel- ja sülearvutit on õpilastel tunnis vaja läinud. E-lugerit pole õpetajad tunnis kordagi kasutanud.

Kooli vahendeid on viis õpetajat kasutanud, peamiselt on õpilastel vaja kasutada isiklikke nutiseadmeid.

Kooli tahvelarvutie järele tunnevad kindlat vajadust 20 õpetajat, mittevajalikuks peab seda üks õpetaja ning kolm vastanut ei ole nende vajalikkuses kindel. 5 õpetajat on märkinud, et laste pärast võiks koolil olla tahvelarvutid.

Õpetajad on pea kõikides tundides ja klassides lasknud õpilastel digivahendeid kasutada, kaasaarvatud kodutööde jaoks. Näiteks on õpetajad lasknud otsida infot, teha pilte, videosid ja esitlusi, õpetanud kasutama infoportaale, suuremal määral kasutatakse digivahendit eriilmeliste ülesannete koostamiseks ja lahendamiseks. Digivahendid on leidnud rakendust suuremal määral keeletundides, aga ka kehalises kasvatuses, kunstiõpetuses, loodusõpetuses, ajaloos, ühiskonnaõpetuses, matemaatikas, geograafias, füüsikas ja keemias.

Lapsevanemad ja digiseadmed

Lastevanemate suhtumine digivahenditesse on väga pooldav. Sellest annab tunnistust fakt, et ühe või teise digiseadme on oma lapsele soetanud peaaegu kõik küsitluses osalenud lapsevanemad. Vaid üks neljakümne kaheksast vastanust ütles, et tema lapsel ei ole isiklikku digivahendit, kuid võib vajadusel kasutada perele kuuluvat seadet. Valdav enamus, 36 lapsevanemat, on lisaks nutitelefonile pidanud vajalikuks anda lapsele ka tahvel-, laua- või sülearvuti.

Kuna suur osa lapsi kasutab digiseadmeid kodus muudel eesmärkidel kui õppimiseks, siis soovisime küsitluse teel välja selgitada ka seda, kas vanemad lubaksid lapsel digiseadet ka kooli kaasa võtta. Eeldatavasti mõtlesid vanemad, et digiseade võetakse kooli õpetaja palvel ja seda kasutatakse seega hariduslikel eesmärkidel. Oli üllatav, et ilma selgituste ja tingimusteta lubab digivahendeid, sealhulgas süle- ja tahvelarvutit, kooli kaasa võtta 33 lapsevanemat, mis moodustab umbes kolmveerandi vastanutest. Vaid üks on vastanud sellele küsimusele eitavalt. Kõik ülejäänud lubavad seda vaid siis, kui koolitööks vaja või on kehtestanud teatavad piirangud, nt ei lubata kooli viia vaid arvutit või lubatakse seda teha vaid teatud arvul päevadel.

Kuna lapsed on siiani digiseadmeid kasutanud peamiselt kodus, siis oli mõistlik küsida, milleks lapsed oma seadmeid kasutavad vanemate käest. Selgus, et nutiseadet kasutatakse eelkõige suhtlemiseks. Seda on nimetanud 31 lapsevanemat. On ju ka mõistetav, et nutiseade soetatakse lapsele enamasti seepärast, et oma lapsega vajadusel kontakti saaks. Peaaegu sama palju kasutatakse lapsevanemate sõnul nutiseadet info otsimiseks. Üle poole (27) vanematest näeb, et lapsed kasutavad nutiseadet mängimiseks, muusika kuulamiseks või filmi vaatamiseks. Mitmed neist täpsustavad siiski, et see moodustab väikese osa kõigist tegevustest, milleks lapsed oma seadmeid kasutavad. Võttes arvesse, et osa mängudest on ka arendavad ning haridusliku eesmärgiga, vastas sel eesmärgil nutiseadet kasutavate laste arv ootustele. Lisaks teame õpetajana, et vahest võib ka mäng olla õppetund ja vastupidi. Ei ole üllatav, et eespool nimetatud otstarbeid on välja toonud nii paljud vanemad. Üheks põhjuseks võis olla ka küsimuse sõnastus, "Milleks teie laps kasutab digivahendeid ( nt mängimiseks, suhtlemiseks, info otsimiseks vm)?" Seepärast on veelgi rõõmustavam, et digiseadme kasutamist õppimiseks nimetab ära 8 lapsevanemat. See teeb rõõmu ka digipöörajatele, sest esiteks selliseid lapsi eksisteerib ja teiseks on meil keda ja kuhu pöörataJ

Esimese septembri aktus

1. septembri aktusel rääkis direktor Imbi Kalberg, et meie kool on digipöörde pilootkool.

Spordiviktoriin "Haara oma nutikas"

Alanud tervisenädalal saavad õpilased oma sporditeadmisi panna proovile viktoriinis, mis toimub Socrative abil.