Õpilaste küsimustikule oli vastajaid 44.
Õppimiseks on erinevaid digivahendeid kasutanud 40
õpilast, kuid mitte eriti sageli. Peamine vahend, mida kasutatakse, on
nutitelefon. Ka süle- ja tahvelarvuti abi on õppimises kasutatud, e-lugerit aga
mitte. Paraku ei ilmne vastustest, milliseid nutivahendeid veel kasutatakse,
kuigi 7 vastajat on märkinud ka variandi „muu vahend“ lisaks eelnevalt
nimetatutele.
Koolitöös kasutavad õpilased peamiselt isiklikke
vahendeid, kuigi on ka koolile kuuluvaid digivahendeid kasutatud.
26 õpilast leiab, et digivahendeid tulek kindlasti
õppetöös kasutada, et seda mitmekesistada. 2 õpilast aga nii ei arva.
Õpilased on pea kõikides ainetundides või koduse töö
tegemiseks kasutanud digivahendeid. Enim eraldi on nimetatud eesti keelt (18
korda), inglise keelt (17), ajalugu (13); teisi õppeaineid on nimetatud vähem
kui kümnel korral. Enim on õpilased kasutanud digiseadmeid info otsimiseks,
keele tundides sõnade tõlkimiseks ning esitluste koostamisel.
Õpilastel on mitemid ideid, mil moel digivahendeid
õppetöös rakendada. Kõige rohkem märgitakse info otsimist, ülesannete tegemist,
videote vaatamist ja mängude mängimist. Lisaks on õpilastel soov õppida
digigraafika tegemist, fotode töötlust ning reklaamiklippide tegemist. Huvitav
on idee kaasata koolist puuduv õpilane tundi digivahendi abil. Õpilased on
mitmel korral märkinud digivahendite abil õppimise eeliseks väiksemat
paberikulu, soovides teha nutiseadmetes ka kontrolltöid, grupitöid, kirjutada
kirjandeid.
Õpetajate arvamused:
Vaid kolm õpetajat on oma tundides sageli
digivahendeid kasutanud, kaks õpetajat ei ole seda üldse teinud ning 25
õpetajat on seda teinud mõnikord.
Kõige enam, kahekümne seitsmel korral, on õpetajad
lasknud kasutada nutitelefoni, ka tahvel- ja sülearvutit on õpilastel tunnis
vaja läinud. E-lugerit pole õpetajad tunnis kordagi kasutanud.
Kooli vahendeid on viis õpetajat kasutanud,
peamiselt on õpilastel vaja kasutada isiklikke nutiseadmeid.
Kooli tahvelarvutie järele tunnevad kindlat vajadust
20 õpetajat, mittevajalikuks peab seda üks õpetaja ning kolm vastanut ei ole
nende vajalikkuses kindel. 5 õpetajat on märkinud, et laste pärast võiks koolil
olla tahvelarvutid.
Õpetajad on pea kõikides tundides ja klassides
lasknud õpilastel digivahendeid kasutada, kaasaarvatud kodutööde jaoks. Näiteks
on õpetajad lasknud otsida infot, teha pilte, videosid ja esitlusi, õpetanud
kasutama infoportaale, suuremal määral kasutatakse digivahendit eriilmeliste
ülesannete koostamiseks ja lahendamiseks. Digivahendid on leidnud rakendust
suuremal määral keeletundides, aga ka kehalises kasvatuses, kunstiõpetuses,
loodusõpetuses, ajaloos, ühiskonnaõpetuses, matemaatikas, geograafias, füüsikas
ja keemias.
Lapsevanemad ja digiseadmed
Lastevanemate suhtumine digivahenditesse on väga pooldav.
Sellest annab tunnistust fakt, et ühe või teise digiseadme on oma lapsele
soetanud peaaegu kõik küsitluses osalenud lapsevanemad. Vaid üks neljakümne
kaheksast vastanust ütles, et tema lapsel ei ole isiklikku digivahendit, kuid
võib vajadusel kasutada perele kuuluvat seadet. Valdav enamus, 36 lapsevanemat,
on lisaks nutitelefonile pidanud vajalikuks anda lapsele ka tahvel-, laua- või
sülearvuti.
Kuna suur osa lapsi kasutab digiseadmeid kodus muudel
eesmärkidel kui õppimiseks, siis soovisime küsitluse teel välja selgitada ka
seda, kas vanemad lubaksid lapsel digiseadet ka kooli kaasa võtta. Eeldatavasti
mõtlesid vanemad, et digiseade võetakse kooli õpetaja palvel ja seda kasutatakse
seega hariduslikel eesmärkidel. Oli üllatav, et ilma selgituste ja tingimusteta
lubab digivahendeid, sealhulgas süle- ja tahvelarvutit, kooli kaasa võtta 33
lapsevanemat, mis moodustab umbes kolmveerandi vastanutest. Vaid üks on
vastanud sellele küsimusele eitavalt. Kõik ülejäänud lubavad seda vaid siis,
kui koolitööks vaja või on kehtestanud teatavad piirangud, nt ei lubata kooli
viia vaid arvutit või lubatakse seda teha vaid teatud arvul päevadel.
