Kunstiõpetus - 3. a klass

Täna värvisime kunstiõpetuses pilti ja tegime põnevaks QuiverVision.com abil. Elevust oli palju. Nii tore tunne on olla võlur!

Artikkel Rapla Teatajas

Artikkel Rapla Teatajas

RÜGi digimaailm

IT, mis aina jõulisemalt keerleb ja pöörleb ümber meie, on väga tugevalt enda haardesse võtnud Rapla Ühisgümnaasiumi.  Selle õppeaasta märksõnadeks on „digipööre“ ja „kolmemõõtmelisus“. 

Juba teist aastat järjest toimub koolidele Digipöörde  konkurss, mille eesmärgiks on laiendada digivahendite kasutamise oskust õppetöös, muutes tunde huvitavamaks, kaasaegsemaks, põnevamaks, kujundades õpilast aktiivseks õppijaks. Meie kooli IT-tehnoloog Kadri Laup ja õppealajuhataja Aime Klandorf oskasid kirjutada projekti, mis komisjonile silma jäi, ning nii saimegi paljude kandideerijate seast 12 väljavalitu hulka.

Meie projekt hõlmab tervet kooli. Eelkõige on see suunatud õpilastele, aga ka õpetajatele ning lastevanematele. Loome ühtse terviku „RÜGi digimaailm“, kus on tunni elavdamiseks mõeldud videod ja mängud, mida saavad õpilased edasi arendada ja täiendada. Projekt annab võimaluse õppida tundma kohalikku kunsti-ja kultuurielu,  kasutades nutiseadmeid.

 

Mida oleme teinud?

Kaardistasime küsimustike abil tänaseni tehtu, õpilaste ja vanemate valmisoleku. Oleme käinud Mectory keskuses, kohtunud seal teiste pilootkoolidega, harjutanud erinevates rollides olemist ja uute tehnoloogiate kasutamist. 2.juunil lendas meie esimene pääsuke tänu 10. ja 2.klassi õpilastele, kes pidid loovalt ühendama kõnekäänu ja filmi. Kõikide meie tegevustega saab jooksvalt tutvuda blogis http://rygdigimaailm.blogspot.com.ee/ .

Lisaks võitis meie kool konkursil „3D printerid Eesti koolidele“ 3D printeri, mis praegu on ööpäev läbi  töös, printides õpilaste modelleeritud kolmemõõtmelisi kavandeid. Uus tehnoloogiline vahend annab võimaluse käega katsuda arvutiekraanil loodut. Seda projekti veavad kunsti- ja tööõpetuse õpetajad. 

Tulge ja vaadake meie digimaailma! Kaasa võivad lüüa kõik maakonna koolid ja miks mitte ka ettevõtted. 

RÜGi digipöörde meeskond

Läbirääkimised

Käivad läbirääkimised Pärnu Vanalinna Põhikooli minekuks. Homme saame Skype teel koolituskava paika.

Digivahendite kaardistamise tulemused

Õpilaste arvamused:

Õpilaste küsimustikule oli vastajaid 44.

Õppimiseks on erinevaid digivahendeid kasutanud 40 õpilast, kuid mitte eriti sageli. Peamine vahend, mida kasutatakse, on nutitelefon. Ka süle- ja tahvelarvuti abi on õppimises kasutatud, e-lugerit aga mitte. Paraku ei ilmne vastustest, milliseid nutivahendeid veel kasutatakse, kuigi 7 vastajat on märkinud ka variandi „muu vahend“ lisaks eelnevalt nimetatutele.

Koolitöös kasutavad õpilased peamiselt isiklikke vahendeid, kuigi on ka koolile kuuluvaid digivahendeid kasutatud.

26 õpilast leiab, et digivahendeid tulek kindlasti õppetöös kasutada, et seda mitmekesistada. 2 õpilast aga nii ei arva.

Õpilased on pea kõikides ainetundides või koduse töö tegemiseks kasutanud digivahendeid. Enim eraldi on nimetatud eesti keelt (18 korda), inglise keelt (17), ajalugu (13); teisi õppeaineid on nimetatud vähem kui kümnel korral. Enim on õpilased kasutanud digiseadmeid info otsimiseks, keele tundides sõnade tõlkimiseks ning esitluste koostamisel.

Õpilastel on mitemid ideid, mil moel digivahendeid õppetöös rakendada. Kõige rohkem märgitakse info otsimist, ülesannete tegemist, videote vaatamist ja mängude mängimist. Lisaks on õpilastel soov õppida digigraafika tegemist, fotode töötlust ning reklaamiklippide tegemist. Huvitav on idee kaasata koolist puuduv õpilane tundi digivahendi abil. Õpilased on mitmel korral märkinud digivahendite abil õppimise eeliseks väiksemat paberikulu, soovides teha nutiseadmetes ka kontrolltöid, grupitöid, kirjutada kirjandeid.

Õpetajate arvamused:

Vaid kolm õpetajat on oma tundides sageli digivahendeid kasutanud, kaks õpetajat ei ole seda üldse teinud ning 25 õpetajat on seda teinud mõnikord.

Kõige enam, kahekümne seitsmel korral, on õpetajad lasknud kasutada nutitelefoni, ka tahvel- ja sülearvutit on õpilastel tunnis vaja läinud. E-lugerit pole õpetajad tunnis kordagi kasutanud.

Kooli vahendeid on viis õpetajat kasutanud, peamiselt on õpilastel vaja kasutada isiklikke nutiseadmeid.

Kooli tahvelarvutie järele tunnevad kindlat vajadust 20 õpetajat, mittevajalikuks peab seda üks õpetaja ning kolm vastanut ei ole nende vajalikkuses kindel. 5 õpetajat on märkinud, et laste pärast võiks koolil olla tahvelarvutid.

Õpetajad on pea kõikides tundides ja klassides lasknud õpilastel digivahendeid kasutada, kaasaarvatud kodutööde jaoks. Näiteks on õpetajad lasknud otsida infot, teha pilte, videosid ja esitlusi, õpetanud kasutama infoportaale, suuremal määral kasutatakse digivahendit eriilmeliste ülesannete koostamiseks ja lahendamiseks. Digivahendid on leidnud rakendust suuremal määral keeletundides, aga ka kehalises kasvatuses, kunstiõpetuses, loodusõpetuses, ajaloos, ühiskonnaõpetuses, matemaatikas, geograafias, füüsikas ja keemias.

Lapsevanemad ja digiseadmed

Lastevanemate suhtumine digivahenditesse on väga pooldav. Sellest annab tunnistust fakt, et ühe või teise digiseadme on oma lapsele soetanud peaaegu kõik küsitluses osalenud lapsevanemad. Vaid üks neljakümne kaheksast vastanust ütles, et tema lapsel ei ole isiklikku digivahendit, kuid võib vajadusel kasutada perele kuuluvat seadet. Valdav enamus, 36 lapsevanemat, on lisaks nutitelefonile pidanud vajalikuks anda lapsele ka tahvel-, laua- või sülearvuti.

Kuna suur osa lapsi kasutab digiseadmeid kodus muudel eesmärkidel kui õppimiseks, siis soovisime küsitluse teel välja selgitada ka seda, kas vanemad lubaksid lapsel digiseadet ka kooli kaasa võtta. Eeldatavasti mõtlesid vanemad, et digiseade võetakse kooli õpetaja palvel ja seda kasutatakse seega hariduslikel eesmärkidel. Oli üllatav, et ilma selgituste ja tingimusteta lubab digivahendeid, sealhulgas süle- ja tahvelarvutit, kooli kaasa võtta 33 lapsevanemat, mis moodustab umbes kolmveerandi vastanutest. Vaid üks on vastanud sellele küsimusele eitavalt. Kõik ülejäänud lubavad seda vaid siis, kui koolitööks vaja või on kehtestanud teatavad piirangud, nt ei lubata kooli viia vaid arvutit või lubatakse seda teha vaid teatud arvul päevadel.

Kuna lapsed on siiani digiseadmeid kasutanud peamiselt kodus, siis oli mõistlik küsida, milleks lapsed oma seadmeid kasutavad vanemate käest. Selgus, et nutiseadet kasutatakse eelkõige suhtlemiseks. Seda on nimetanud 31 lapsevanemat. On ju ka mõistetav, et nutiseade soetatakse lapsele enamasti seepärast, et oma lapsega vajadusel kontakti saaks. Peaaegu sama palju kasutatakse lapsevanemate sõnul nutiseadet info otsimiseks. Üle poole (27) vanematest näeb, et lapsed kasutavad nutiseadet mängimiseks, muusika kuulamiseks või filmi vaatamiseks. Mitmed neist täpsustavad siiski, et see moodustab väikese osa kõigist tegevustest, milleks lapsed oma seadmeid kasutavad. Võttes arvesse, et osa mängudest on ka arendavad ning haridusliku eesmärgiga, vastas sel eesmärgil nutiseadet kasutavate laste arv ootustele. Lisaks teame õpetajana, et vahest võib ka mäng olla õppetund ja vastupidi. Ei ole üllatav, et eespool nimetatud otstarbeid on välja toonud nii paljud vanemad. Üheks põhjuseks võis olla ka küsimuse sõnastus, "Milleks teie laps kasutab digivahendeid ( nt mängimiseks, suhtlemiseks, info otsimiseks vm)?" Seepärast on veelgi rõõmustavam, et digiseadme kasutamist õppimiseks nimetab ära 8 lapsevanemat. See teeb rõõmu ka digipöörajatele, sest esiteks selliseid lapsi eksisteerib ja teiseks on meil keda ja kuhu pöörataJ

Esimese septembri aktus

1. septembri aktusel rääkis direktor Imbi Kalberg, et meie kool on digipöörde pilootkool.

Spordiviktoriin "Haara oma nutikas"

Alanud tervisenädalal saavad õpilased oma sporditeadmisi panna proovile viktoriinis, mis toimub Socrative abil.

Meie tegutsemiskalender